ETUKÜ AASTAKONVERENTS „Muusikateater ja muusika teatris“

Koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga

TOIMUMISAEG ja -KOHT

R–L 10–11. novembril 2023

EAMT Orelisaal A404

Eesti teatriuurijate ja -kriitikute ühenduse 2023. aasta konverentsil “Muusikateater ja muusika teatris” võtame vaatluse alla muusikateatri ning muusikalise ja helikujunduse sõnateatris ja etenduskunstis. 

Muusika täidab teatris erinevaid rolle. See võib funktsioneerida etenduse strukturaalse alusena, kõiki teisi elemente allutava baastekstina (näiteks klassikaline numbriooper), kuid see võib olla ka kon-tekst ehk miski, mis olemasolevaga suhestub, seda ümber mõtestab või kommenteerib (näiteks muusika traditsioonilises sõnalavastuses). Lisaks sellele suureneb pidevalt žanriliselt hübriidsete teatrivormide hulk, milles muusika suhe teatri teiste elementidega pole üheselt määratletud ja võib olulisel määral varieeruda juba teatrilavastuse või lausa etenduse sees.

Erinevaid kunstiliike ühendava vormina on teatri areng mõjutatud ka kunstiliikide arengu seaduspärasustest. Sageli toimub erinevate kunstiliikide areng aga vastandlikes suundades, mis teeb just teatrist omalaadse konfliktse kohtumispaiga, kus esmapilgul võimatu saab võimalikuks. Muusikal on selliste konfliktide mahendamisel, võimendamisel või loomisel oluline osa.

Konverentsi eesmärgiks on muusika muutuvaid suhteid teatriga kaardistada võttes arvesse nii ajaloolisi, ühiskondlikke kui ka kultuurigeograafilisi külgi. Ootame muusikateatrit, sõnateatrit ja etenduskunsti puudutavaid ettekandeid ning julgustame teemasid käsitlema erinevatest metodoloogilistest vaatenurkadest.

Ootame ettekandeid järgnevatel teemadel:

Ooperi/muusikateatri roll ühiskonna muutumise taustal, ka ajaloolises vaates.

Ooper/muusikateater Eestis rahvusvahelises kontekstis: ideed ja lavastused. 

Libreto muusikateatri uurimisteemana.

Muusika ja heli funktsioon sõnateatris: näidendimuusikast helikujunduseni.

Muusikalise ja helikujunduse eripärast.

Muusika, heli, müra ja vaikuse vastastikused suhted hübriidses etenduskunstis.

Muusika ja teater. Kuidas nende suhteid uurida? (Metodoloogilised võimalused)

Kavas on ka vestlusringid, milles käsitletakse helikunsti, helikujunduse ja muusikalise kujunduse terminoloogiat, samuti Tatjana Kozlova-Johannese heliteatritükki „söövitab.tuhk“ (libreto ja lavastus Liis Kolle) ja Helena Tulve dokumentaalset loodusooperit „Hundid“ („Wölfe“; libreto ja lavastus Nina Gühlstorff) ning Ojasoo-Semperi-Eltsi “Macbethi”.

Palume oma osalemissoovist teatada ja saata oma ettekande pealkiri hiljemalt 10. augustiks 2023 aadressil kristel.pappel@eamt.ee. Osaleda soovijaga võetakse ühendust 14. augustiks.

Ettekannete abstrakte ootame 1. oktoobriks.

Korraldustoimkond: Kristel Pappel, Kerri Kotta, Madli Pesti

4.–6. mail 2023 toimub Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse, Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli konverents „Dekadents eesti kultuuris: tõlge ja tõlgendus“.

Konverents toob kokku poolsada eri valdkonna uurijat, kes analüüsivad dekadentsi muutlikke ja kohati vastuolulisi tähendusi eri kunstiliikides ja ajajärkudel, muuhulgas uuritakse eesti ja soome dekadentsi vahelisi põimumisi. Konverentsi peaesinejad on Tiina Abel ja Marja Lahelma (kunst), Kerri Kotta (muusika), Daniele Monticelli (tõlge) ja Jaan Undusk (kirjandus).

Kõik konverentsi päevad lõppevad kultuuriprogrammiga. 4. mai õhtul kõlab Eesti Teaduste Akadeemia saalis dekadentlik ja modernistlik saksofonimuusika: Claude Debussy, Jean Sibeliuse, Paul Hindemithi ja Eduard Tubina loomingut esitavad Joonatan Rautiola ja Uku Gross, klaveril Johan Randvere. 5. mai õhtul arutlevad Eesti Kunstiakadeemias Eero Epner, Rainer Sarnet, Marianne Kõrver ja Juhan Ulfsak dekadentliku esteetika üle filmikunstis ja teatris. Konverentsi lõpetab Nietzsche-tõlkijate vestlusring Tallinna Ülikoolis, kus Leo Luksi juhatamisel kõnelevad Nietzsche filosoofia eestindamisest Jaan Undusk, Andres Luure, Jaanus Sooväli, Ahto Lobjakas, Henri Otsing, Egle Erik ja Märt Põder.

Konverents toimub kolmes paigas: 4. mail Eesti Teaduste Akadeemias, 5. mail Eesti Kunstiakadeemias ja 6. mail Tallinna Ülikoolis. Kava ja registreerumine: https://dekadents.utkk.ee/konverentsi-dekadents-eesti-kultuuris-tolge-ja-tolgendus-kava/.

Res Musica 16 otsib kaastöid

Kutsume esitama kaastöid Eesti Muusikateaduse Seltsi ning Eesti Muusika- ning Teatriakadeemia muusikauuringute ja -korralduse osakonna aastaraamatusse Res Musica.

16. aastaraamat keskendub popmuusika ja -kultuuri rollile indiviidide ja kogukondade elus. Eriti on oodatud artiklid, mis vaatlevad subkultuursuse tähendust ja subkultuurset kuuluvust 21. sajandil ning keskenduvad n-ö varjus ajalugudele. 

Ootame keskmiselt 6000–8000 sõna pikkuseid artikleid nii eesti kui ka inglise keeles, samuti on teretulnud teadlaste ja praktikute koostööd.

Palume saata kuni 300 sõna pikkused abstraktid 20. juuniks 2023 aadressil brigitta.davidjants@eamt.ee. Artiklite tähtaeg on 31. jaanuar 2024.

Res Musica on rahvusvahelise kolleegiumiga eelretsenseeritav väljaanne (ETISe klassifikaator 1.1.), mille esimene number ilmus 2009. aasta sügisel. 16. numbri koostab Brigitta Davidjants.

Res Musica on indekseeritud järgmistes andmebaasides:
Scopus (Elsevier)
RILM Abstracts of Music Literature with Full Text
EBSCO (Academic Search)

15.04.2023 toimus Eesti Muusikateaduse Seltsi ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse õppesuuna Tartu päev. Täname ettekannete autoreid ja ka kõiki teisi, kes päeva toimumisse panustasid.

Vestlus Mimi Daitziga