Uudised

EMTSi Tartu päev toimub 17. aprillil virtuaalselt.

31. märts 2021

EMTSi Tartu päev toimub 17. aprillil 2021 virtuaalselt.

EMTSi Tartu päeva teema on Tartu ülikoolis töötanud Arthur von Oettingeni pärand ja mõju kaasaegsele muusikaanalüüsile.

 

KAVA

NB! Ettekannete teesid ja abstraktid on leitavad allpool.

 

10.45 - 11.00 virtuaalne kogunemine ja sissejuhatus

 

11.00 - 11.45 Mart Humal - Arthur von Oettingen ja harmooniline dualism

11.45 - 12.15 Aare Tool - Harmoonia analüüsi teisendusteoreetilised (uusriemanlikud) meetodid

12.15 - 12.45 Hans Gunter Lock - Oettingeni dualistlik süsteem ja kaasaegne mikrotonaalne kompositsiooniteooria

12.45 - 13.00 Toomas Siitan tutvustab lühidalt "Eesti muusikaloo" projekti sisu ja seisu.

13.00 - ... diskussioon ja lõpetamine

 

Tartu päeva link: https://zoom.us/j/93739325451

 

Ettekannete abstraktid ja teesid

 

Mart Humal - Arthur von Oettingen ja harmooniline dualism

  1. Ettekannde algul annan lühiülevaate harmoonilise dualismi mõistest ja selle kui idee ajaloost (Boethiusest ja Zarlinost alates ning Hauptmanni, Oettingeni ja Riemanni kaudu kuni Karg-Eleretini), eriti seoses funktsionaalsuse mõistega, ja keskendun seejärel Henry Klumpenhaueri (üldlevinud arvamusele vastupidisele) väitele funktsionaalsuse ja dualismi vastuolu puudumisest Riemannil. Peatun lühidalt harmoonilise dualismi ühitamatusel kontrapunktireeglitega (tulenevalt häältejuhtimise ja kontrapunkti mõistete erinevusest) ning nn alamhelirea (Untertonreihe) ühel võimalikul, proportsiooniõpetusest lähtuval tõlgendusel.
  2. Dualismiga seoses vaatlen lühidalt Wagneri Tristan-akordi problemaatikat (sealhulgas Oettingeni käsitlust sellest akordist). Charles Smithi tõlgendust edasi arendades esitan oletuse, et „Tristani” esimene fraas on Mozarti sümfoonia g-moll (KV 550) I osa peateema viimase nelja takti „mõlemast otsast kärbitud” parafraas, kusjuures selle näiliselt mõistatuslik algusakord pärineb tüüpmudelist, mida Mozarti tema esindab, kuid millest on kärbete tõttu säilinud ainult helistiku perifeersed akordid.
  3. Kuna selliselt mõistetud Tristan-akord (kui poolvähendatud septakord) esindab nn „peaaegu võrdse helijaotusega” (nearly even) helihulki (nagu ka seoses sellega näitena vaadeldav Prometheuse/Wozzecki akordipaar), pakun teoreetlise raamistiku nende helihulkade süstematiseerimiseks nn quasi-diatooniliste heliridade põhjal.
  4. Lõpuks tutvustan seoses Oettingeni puhta häälestuse printsiibiga Martin Vogeli pakutud oktavi 171-list jaotust, mis täiendab Oettingeni puhta häälestuse kvinte ja tertse dualistlikult käsitletud naturaalseptimitega (kuivõrd Oettingen viimaseid ei tunnista).

Aare Tool - Harmoonia analüüsi teisendusteoreetilised (uusriemanlikud) meetodid

[ettekande abstrakt ilmub siia]

Hans Gunter Lock - Oettingeni dualistlik süsteem ja kaasaegne mikrotonaalne kompositsiooniteooria

[ettekande abstrakt ilmub siia]