Res Musica 2 / 2010

Res Musica teise numbri autoriteks on eesti noorema põlve muusikateadlased – praegused doktoriõppe üliõpilased või doktorantuuri äsja lõpetanud.

Kaire Maimets-Volt kaitses oma väitekirja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse osakonnas 2009. aasta kevadel Arvo Pärdi filmimuusika teemal (juhendajaks allakirjutanu) ning Anu Kõlar samas kohas aasta hiljem, teemaks Cyrillus Kreegi elu ja looming (juhendaja professor Urve Lippus). Anust pisut varem kaitses Eerik Jõks doktoriväitekirja gregooriuse laulust Yorki Ülikooli muusika osakonnas Inglismaal (juhendaja dr. Nicky Losseff). Gerhard Lock ja Marju Raju õpivad praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse osakonna doktorantuuris ning nende juhendajateks on vastavalt dr. Kerri Kotta ning allakirjutanu. Gerhardi teaduslikud huvid paiknevad muusikateooria ja muusikapsühholoogia piirimail. Loomult interdistsiplinaarne on ka Marju uurimistöö, kes püüab rakendada oma seniseid teadmisi nii muusikateaduse kui ka psühholoogia erialal läbitud magistriõppes. Tiiu Ernits kirjutab doktoritööd Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias muusikapedagoogika erialal. Tema peagi valmiva väitekirja teemaks on baltisaksa koolilaulikud aastatel 1800–1940 ja nende võimalikud mõjud Eesti muusikakasvatusele ning juhendajateks professor Airi Liimets ning dr. Maris Kirme. Brigitta David jants (juhendaja dr. Katrin Dean) töötab väitekirja kallal Tallinna Ülikooli koosseisus olevas Eesti Humanitaarinstituudis kultuuride uuringute erialal, keskendudes armeenia muusikakultuuri ene- semääratlusele ja seda mõjutavatele teguritele.

Aastaraamatu kõik kaastööd on enne avaldamist retsenseeritud igaüks kahe tunnustatud uurija poolt, nii sõltumatult ja anonüümselt, kui seda Eesti tingimustes on võimalik teha. Tänan Res Musica toimetuse kolleegiumi nimel kõiki retsensente nähtud vaeva eest, mis aastaraamatu selle köite kvaliteeti on aidanud tõsta. Loodetavasti ei häiri kogumiku temaatiline kirevus lugejat, vaid pigem osutab nende probleemide mitmekesisu- sele, mille lahendamisega meie muusikateaduses praegu tegeldakse.

Jaan Ross

Loe või laadi alla aastaraamatu Res Musica 2. number tervikuna siit: resmusica02_2010
Allpool leiate kogumiku artiklid ka eraldi failidena.

Sisukord

Saateks koostajalt
(lk. 5)

Brigitta Davidjants
Armeenia enesekolonisatsioon muusikas Vene impeeriumi ja Nõukogude Liidu (kultuuri)poliitika tagajärjel
Armenian self-colonisation in music as a result of the (cultural) policies of the Russian Empire and the Soviet Union (Summary)
(lk. 7–14)

Tiiu Ernits
Laulmisõpetusest 1873. aasta eestikeelsetes koolmeistri käsiraamatutes Preisi kasvatusteaduse kontekstis
Concerning the teaching of singing in Estonian-language handbooks for teachers in the context of Prussian pedagogy in 1873 (Summary)
(lk. 15–32)

Eerik Jõks
Gregooriuse laulu määratlemine mõiste ja nähtusena ning interpretatsioonilised eelistused tänapäevase harrastaja vaatenurgast
A definition of Gregorian chant as concept and phenomenon and interpretational preferences from the point of view of present-day practitioners (Summary)
(lk. 33–52)

Anu Kõlar
Elulookirjutuse teoreetilistest lähtekohtadest koos vaatega tänapäevastele eesti muusikabiograafiatele
Thoughts on biography as a research problem with a look at current Estonian music biography (Summary)
(lk. 53–62)

Gerhard Lock
Muusikalist pinget mõjutavad tegurid ja nende tajumine Erkki-Sven Tüüri teoses „Oxymoron”
On factors influencing musical tension and its perception in Erkki-Sven Tüür’s piece “Oxymoron” (Summary)
(lk. 63–74)

Kaire Maimets-Volt
Vahendades „Üht”: Arvo Pärdi tintinnabuli-muusika tähendusväljast
Mediating ‘the One’: the paramusical field of connotation of Arvo Pärt’s tintinnabuli music (Summary)
(lk. 75–87)

Marju Raju
Normalised Pairwise Variability Index – kuidas seda rakendada muusika uurimisel?
Applying Normalised Pairwise Variability Index to musicology (Summary)
(lk. 88–96)

ARVUSTUSED

Urve Lippus: Kes oli Fredrik Pacius?
Fredrik Pacius. Musiken som hemland. Kotimaana musiikki.
Redaktör/toimittanut Seija Lappalainen, Helsingfors/Helsinki: Svenska Litteratursällskapet i Finland, 2009, 224 s.
(lk. 97–99)

Janika Päll: Anu Kõlar, Cyrillus Kreek ja Eesti muusikaelu, Tallinn 2010
Anu Kõlar, Cyrillus Kreek ja Eesti muusikaelu. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Väitekirjad 5, Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2009, 276 lk.
(lk. 100–102)

Jarmo Valkola: Reflecting the Music of Arvo Pärt in films – Echoes of Mind, Meditation and Mythology.
Kaire Maimets-Volt, Mediating the ‘idea of One’: Arvo Pärt’s pre-existing music in film.
Estonian Academy of Music and Theatre Dissertations 4, Tallinn: Estonian Academy of Music and Theatre, 2009, 237 pp.
(lk. 103–105)

KROONIKA

Anu Paulus: Muusikateadusliku elu kroonikat 2009/2010
(lk. 106–108)

AUTORID
(lk. 109)

  • Rubriigid

  • Arhiiv

  • Intranet