Res Musica artiklite esitamine

Artiklite esitamine Res Musicale

Teksti saatmine

Res Musica võtab tekste vastu e-posti teel aadressil resmusica@ema.edu.ee. Soovime saada tekste MS Wordi formaadis .doc- või .rtf-failina. Artiklile tuleb lisada resümee ja autori andmed. Resümee ei tohi sisaldada defineerimata lühendeid või täpsustamata viiteid. Me eeldame, et publitseerimiseks esitatud tekste ei ole varem avaldatud ega esitatud avaldamiseks mujal. Artiklile tuleb lisada kõik pildid, noodinäited jne.

Retsenseerimine

Res Musica laseb kõik artiklid anonüümselt läbi vaadata kahel retsensendil. Seetõttu palume autoritel paigutada oma nimi ja kontaktandmed eraldi lehele ning vältida tekstis või jätta esimesest tekstiversioonist välja formuleeringud ning viited, mis üheselt osutavad teksti autorile. Need on võimalik lisada peale retsenseerimisprotseduuri läbimist.

Teksti vormistus

Soovime saada tekste järgmises vormistuses:

  • reavahe 1,5

  • mitte poolitada

  • kasutada lühendite puhul punkti.

Kursiivi palume teksti sees panna ainult eestistamata sõnad. Palume eristada mõttekriipsu sidekriipsust ja kasutada mõttekriipsu ka tähenduses ‘kuni’, näiteks 1999–2003, lk. 2–5. Nimede esmamainimisel palume eesnimi välja kirjutada, samuti tuleb esmakordsel kasutamisel defineerida ebatavalised lühendid. Pikemad tsitaadid palume selgelt omaette lõiguna eristada, soovitavalt ka väiksema kirjaga. Palume leheküljed läbivalt nummerdada. Palume kasutada ainult joonealuseid märkuseid.

Fotod, noodinäited, joonised, tabelid

Noodinäited, fotod, joonised, tabelid ja muud illustratsioonid tuleb läbivalt nummerdada ja allkirjastada. Kõik allkirjad tuleb tuua ära töö lõpul. Illustreeriv materjal peab olema lisatud eraldi failidena, mille nimed vastavad nimekirjas toodud numbritele (nt. Joonis 1, Näide 1). Fotodel peab olema piisav kvaliteet trükkimiseks. Trükiõigused palume vajaduse korral välja selgitada autoritel endil.

Viited

Res Musica kasutab tekstisisest viitamist, s.t. teksti sees palume tuua lühiviited, mis sisaldavad tsiteeritava autori nime või teose pealkirja (pealkirja osa või lühendit), nt. (Arro 1933: 24), (EMBL 2007: 45), (Bericht … 1884). Mitme autori puhul tuleb autorite nimed eraldada komaga, nt. (Hughes, Abraham 1960: 33), kolme või enama autori puhul tuua ära ainult üks nimi, nt. (Tamm jt. 2003: 24). Viited erinevatele teostele palume sulus eraldada semikooloniga, nt. (Dahlhaus 1980: 164; Rink 2002: 72).

Täisviited tuleb ära tuua teksti lõpus kirjanduse loetelus, mitte joonealustes märkustes. Palume viidetes ja kirjanduse loetelus kasutada originaali keelt (nt. eestikeelse väljaande puhul toim., lk.; ingliskeelsel ed., pp. jne.) ja kirjanduse loetelus originaali kohanimekujusid.

–Kirjanduse loetelus palume ära tuua viidatud teose/artikli täielikud andmed: autori nimi, ilmumisaasta ja teose pealkiri (kursiivis), samuti ilmumiskoht ja kirjastus (v. a. perioodika puhul), nt.

Aavik, Juhan 1965–1969. Eesti muusika ajalugu. I–IV osa, Stockholm: Eesti Lauljaskond Rootsis.

Arro, Elmar 1933. Geschichte der estnischen Musik. Bd. 1, Tartu: Akadeemiline Kooperatiiv.

–Perioodikale palume viidata järgmiselt: artikli ja teose pealkirjad eraldada punkti ja mõttekriipsuga, ära tuua aastakäigu/köite number ja leheküljenumbrid, nt.

Arujärv, Evi 2006. Arvo Pärt peeglis. – Teater. Muusika. Kino 2, lk. 63–70.

Humal, Mart 2011. Counterpoint of Lines or Voices. – Res Musica 3, lk. 69–91.

–Kogumikule viidates tuleb ära tuua koostaja/väljaandja/toimetaja nimi, nt.

Leichter, Karl 1982. Tallinna muusikaelu XIX sajandil. – Valik artikleid. Koost. Johannes Jürisson, Tallinn: Eesti Raamat, lk. 157–199.

Rink, John 2002. The profession of music. – The Cambridge History of Nineteenth-Century Music. Ed. Jim Samson, Cambridge: Cambridge University Press, pp. 55–86.

Ross, Jaan (toim.) 2012. Encapsulated Voices: Estonian Sound Recordings from the German Prisoner-of-War Camps in 1916–1918. Köln/Weimar/Wien: Böhlau.

–Jätkväljaannete puhul palume ära tuua aastakäigu/köite number, seeria puhul ka seeria nimetus, nt.

Dahlhaus, Carl 1980. Die Musik des 19. Jahrhunderts. Neues Handbuch der Musikwissenschaft 6, Laaber: Laaber.

Siitan, Toomas 2007. Eesti kooriliikumise lätetest ja selle kiriklikest seostest 19. sajandi esimesel poolel. – Meeskoor ja meestelaul. Eesti Muusikaloo Toimetised 8, koost. Urve Lippus, Tallinn: EMTA, lk. 10–22.

–Palume ära tuua ka täpsustused, nagu 2. väljaanne, Supplement vms.

–Viited tuntumate leksikonide artiklitele palume vormistada järgmiselt:

Bent, Ian D., Anthony Pople 2001. Analysis. – The New Grove Dictionary of Music and Musicians. Vol. 1, ed. Stanley Sadie, London: Macmillan Publishers, pp. 526–589.

Deutsch, Diana, John A. Sloboda et al. 2007. Psychology of music. – The New Grove Dictionary of Music Online, ed. Laura Macy, <http://www.grovemusic.com> (28.12.2009).

Danuser, Hermann 1996. Interpretation. – Musik in Geschichte und Gegenwart. Sachteil Bd. 4, hrsg. von Ludwig Finscher, Kassel u. a.: Bärenreiter/Metzler, Sp. 1053–1069.

Pappel, Kristel 1997. Tubin: Barbara von Tisenhusen. – Pipers Enzyklopädie des Musiktheaters. Bd. 6, hrsg. von Carl Dahlhaus u. Sieghart Döhring, München/Zürich: Piper, S. 352–354.

Roots, Olav. – Eesti muusika biograafiline leksikon. 2. kd., Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2008, lk. 213–214.

Hiiemäe, Mall 2002. Rahvakalender. – Eesti Entsüklopeedia. 11. kd., Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk. 757.

Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid. – Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. 2. kd., Tallinn: [Valgus], 1970, lk. 45.

–Kui leksikoniartikli autorit pole leksikonis eraldi ära toodud, palume tekstisiseselt viidates kasutada pealkirja lühendit, nt. (EMBL 2008: 44), (ENE 1970: 45). Tervele leksikonile viidates palume samuti kasutada pealkirja lühendit ning lisada aastaarv/väljaanne: Grove 2001, MGG2.

–Viited internetis paiknevatele tekstidele peavad sisaldama aadressi ja vaatamise kuupäeva, nt.

Rosen, Charles 2002. Should we adore Adorno? – New York Review of Books, October 24, <http://www.nybooks.com/articles/15769> (9.02.2009).

–Kui viidatakse veebilehele ilma autorita, palume viide tuua ära joonealuses märkuses, mitte teksti sees.

–Mitme autori puhul palume esimese autori puhul kirjutada kõigepealt perekonnanimi, siis eesnimi, teiste autorite puhul eesnimi, perekonnanimi, nt.

Hughes, Dom Anselm, Gerald Abraham (ed.) 1960. The New Oxford History of Music. Vol. III: Ars Nova and the Renaissance (1300–1540). London: Oxford Univ. Press.

–Viite lühend või transkriptsioon palume kirjutada kirjanduse loetelus lahti võrdusmärgi abil, nt.

Album … 1889 = Album Academicum der kaiserlichen Universität Dorpat. Bearbeitet von A[rnold] Hasselblatt und Dr. G[ustav] Otto, Dorpat: C. Mattiesen, 1889.

Petuhhov 1902 = Петухов, Евгений Вячеславович 1902. Императорский Юрьевский, бывший Дерптский университет за сто леть его существования (1802–1902). Том 1, Юрьев: [Б.и.].

–Arhiiviviidete puhul palume tekstis kasutada arhiivi lühendit, nt. (TMM M159-1-553), ja tuua arhiivi täisnimi teksti lõpus allikate (mitte kirjanduse) loetelus, nt.

Teatri- ja Muusikamuuseum, Karl Leichteri fond M159, n. 1, s. 553.

Kui viidatakse sama autori mitmele ühel aastal ilmunud teosele, siis eristatakse neid järgmiselt:

(Tamm 1996a: 42; Tamm 1996b: 255).

  • Rubriigid

  • Arhiiv

  • Intranet