Res Musica 4 / 2012

Aastaraamatu Res Musica neljas number sisaldab töid etnomusikoloogia valdkonnast. Artiklite autorite hulgas on nii eesti selle ala uurijaid kui ka kolleege Lätist, Leedust ja Venemaalt. Seoses viimase asjaoluga on Res Musica seekordne number kakskeelne – Eestist autorite artiklid on eesti keeles ingliskeelsete resümeedega ja välisautorite artiklid inglise keeles eestikeelsete resümeedega.

Aastaraamatul ei ole küll ühte läbivat teemat, kuid artiklite vahel võib siiski leida mitmeid kokkupuutepunkte. Üks selline ühine teema on traditsionaalse muusika kaasaegsed eksisteerimisvormid. Viimaste ühisnimetajaks võiks olla ingliskeelne termin revival („taaselustamine”), mis tähistab 20. sajandi viimaste kümnendite ja 21. sajandi alguse väga olulist, paljudes maailma paigus esinevat kultuurilist nähtust. Nii kirjutab Daiva Račiūnaitė-Vyčinienė Leedu omapärase polüfoonilise laulustiili sutartinės taaselustamisest ja selle praktiseerimise mitmekesistest vormidest kõnealusel perioodil. Läti etnomusikoloogi Anda Beitāne uurimus on pühendatud Põhja-Latgale mitmehäälse laulu traditsiooni arengule lähiminevikus ja praegusel ajal. Tatari traditsionaalse muusika esitamist kontserdilaval uurib oma artiklis Nailja Almejeva. Nende artiklite hulka, mis käsitlevad taaselustamise teemat, võib mingil määral lugeda ka Janika Orase ja Žanna Pärtlase uurimuse seto mitmehäälse rahvalaulu õpetamise eksperimendist. Selles artiklis analüüsitakse seto mitmehäälsete laulude originaalsalvestisi ja nende jäljendusi üliõpilaste poolt, kasutades akustilisi mõõtmisi, mis ühendab seda artiklit Taive Särje akustilise uurimusega. Viimane käsitleb torrõ ja killõ partiide vahekorda seto rahvalaulus. Seto laulukultuuri teemaga on seotud ka Sandra Kalmanni töö, milles analüüsitakse kuulsa lauluema Hilana Taarka viisivaramut fonograafisalvestuste põhjal. Veel üks setoteemaline uurimus on Liisi Laanemetsa artikkel, mis käsitleb identiteedi lavastamist väljaspool Setomaad tegutseva leelokoori näitel. Etnomusikoloogia tavapärast uurimisainet laiendav Urve Lippuse artikkel käsitleb kodust musitseerimist klaveril Eestis 19. sajandi teisel ja 20.  sajandi algupoolel.

Nagu Res Musica eelmiste väljaannete puhul, nii läbisid ka selle numbri kõik artiklid retsenseerimise vastava ala spetsialistide poolt. Toimetus tänab kõiki Eesti ja välismaa retsensente, kelle asjatundlik abi aitas kaasa aastaraamatu teadusliku kvaliteedi kindlustamisele. Numbri koostaja on Žanna Pärtlas.

Loe või laadi alla aastaraamatu Res Musica 4. number tervikuna siit: resmusica04_2012
Allpool leiate kogumiku artiklid ka eraldi failidena.

Sisukord / Table of Contents

Saateks koostajalt

Editor’s Preface

Urve Lippus
Klaver Eesti kodus
The arrival of the piano in the Estonian home (abstract)

Žanna Pärtlas, Janika Oras
Seto traditsioonilise laulmismaneeri jäljendamise eksperimendist
Results from an experiment in emulating the traditional Seto singing style (abstract)

Taive Särg
Paralleelsed või lõikuvad sirged? Torrõ ja killõ helikõrgustest kahes seto laulus akustiliste mõõtmiste põhjal
Changes in the melodic scale in the course of gradual rise of pitch in Seto folk song. The results of acoustic measurements of upper voice killõ and lower voice torrõ (abstract)

Sandra Kalmann
Taarka improvisatsioonide viisidest
The question of tune types in the improvisations of Taarka (abstract)

Liisi Laanemets
Seto identiteedi loomisest ja hoidmisest väljaspool Setomaad tegutseva leelokoori näitel
Creating and retaining Seto identity: case study of a Seto choir existing outside Setomaa (abstract)

Daiva Račiūnaitė-Vyčinienė
The Revival of Lithuanian Polyphonic Sutartinės Songs in the Late 20th and Early 21st Century
Leedu polüfooniliste laulude sutartinės taaselustamisest 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses (resümee)

Nailya Almeeva
Song Traditions of the Volga-Ural Tatars in the 21st Century: Issues in the Transmission of Historic Singing Styles
Volga-Uurali tatarlaste laulutraditsioonid 21. sajandil: ajalooliste stiilide edasiandmise küsimusi (resümee)

Anda Beitāne
Multipart Singing in Northern Latgale: Dynamics of Tradition in the Late 20th – Early 21st Century
Mitmehäälne laulmine Põhja-Latgales: Traditsiooni dünaamika 20. sajandi lõpus – 21. sajandi alguses (resümee)

ARVUSTUSED

Karsten Brüggemann
Toomas Siitan, Kristel Pappel, Anu Sõõro (Hrsg.). Musikleben des 19. Jahrhunderts im nördlichen Europa / 19th-Century Musical Life in Northern Europe. Studien und Materialien zur Musikwissenschaft, Bd. 60, Hildesheim / Zürich / New York: Georg Olms Verlag, 2010, 331 lk.

Nele Salveste: Lukku pandud hääled
Jaan Ross (ed.). Encapsulated Voices. Estonian Sound Recordings from the German Prisoner-of-War Camps in 1916–1918. Das Baltikum in Geschichte und Gegenwart, Bd. 5, Köln/Weimar/Wien: Böhlau, 2012, 197 lk.

Christian Schaper
Kristel Pappel, Michael Heinemann (Hgg.). Oper mit Herz. Das Musiktheater des Joachim Herz. 3 Bde., Köln: Dohr, 2010–2012, 1048 lk.

KROONIKA

Anu Veenre: Muusikateadusliku elu kroonikat 2011/2012

AUTORID / AUTHORS

Artiklite esitamine

  • Rubriigid

  • Arhiiv

  • Intranet