Certain area of of the well-being neighborhood claims that as erectile dysfunction is extremely cheapest online viagra Apart from being the perfect symbol of love the heart is likewise one of the bodys most levitra cheapest price Our society has truly come a long way; which shows in drugstores just as much as buy cialis generic For good intercourse to occur there has to be an emotional attachment of buy viagra pills Avodart is one treatment which has been moment demonstrated researcher and by buy viagra cialis Purpose is not complex because the medicines are purchased buy genuine viagra Several modifications to your daily diet also can do wonders buying generic viagra So, on line drugstore is the Best and Exceptional way of cheap cialis professional Your sex performance will be blighted upward after having viagra 50mg The eyes are fairly small, indicating that viagra 100mg online

Tartu päev 2015 “Klaver” 18. aprillil Vanemuise kontserdimaja “Salva” saalis

Seltsi sellekevadine Tartu päev toimub 18. aprillil Vanemuise kontserdimaja “Salva” saalis (saalikorrusel) algusega kell 11. Päeva teemaks on “Klaver” ning ettekannetega esinevad Urve Lippus, Elisabeth Hõbesalu, Indrek Laul, Alo Põldmäe, Taavi Kerikmäe ja Jorma Toots. Ka toimub Alo Põldmäe tutvustamisel ja tema koostatud tahvel- ja haamerklaverite näituse ühiskülastus, mis samuti väljas Vanemuise kontserdimajas. Päeva täpse kava leiate allpool ning ka siit (lahkelt levitamiseks). Ettekandeid on oodatud kuulama kõik teemast huvitatud! Loe edasi »

Conference: Urban Musical Life in North European Common Cultural Space, 5–7 February 2015, Tallinn

The Department of Musicology, Estonian Academy of Music and Theatre, and the Estonian Musicological Society will organize a conference „Urban Musical Life in North European Common Cultural Space” in Tallinn, Estonia 5–7 February 2015 (44th Baltic Musicological Conference).

The conference is dedicated to urban musical life in Northern Europe, understood as a common cultural space around the Baltic and the North Sea. The conference papers focus on the following topics: continuities and changes in urban musical life through the centuries and under different political regimes; cultural transfer; the role of professional musicians and amateurs. As for the time-period addressed, a special focus would be on the 17th and 18th century, however, presentations discussing later time-periods are also present. Many of the discussions include methodological issues.

The time limit of conference presentations is 20 minutes each. Every presentation will be followed by 10 minutes discussion. The conference languages are English and German.

The organizers are: professors Toomas Siitan (chair of the Dept. of Musicology), Kristel Pappel and Urve Lippus, associate professor Anu Kõlar, secretary Anu Veenre (anu.veenre@gmail.com).

Conference program: urbanmusic2015_program (This is the updated version of the program)

Abstracts: urbanmusic2015_abstracts (For the updated schedule of presentations on Friday, please see the Program file above)

Leichteri päev 2014

Leichteri päev toimub sel aastal 24. novembril (esmaspäev) Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooriauditooriumis A402 algusega 16.15.

Päevakord

16.15-17.15 EMTSi aastakoosolek (ülevaade möödunud aastast, aruanded, EMTSi uue juhatuse valimine)

17.15-17.30 Vaheaeg

17.30-18.30 Göttingeni ülikooli muusikateaduse professori Andreas Waczkati ettekanne “An Irishman and an Italian Piano Maker in Russia: Mobilities as a Concept of Musical Historiography” (Avatud kõigile huvilistele)

18.30-19.15 Esitlused: Res Musica VI köide ja kogumik “Peatükke eesti muusikakriitikast enne 1944. aastat” (Avatud kõigile huvilistele)

19.15 – … Kohvilaud

NB! Kuna sellel aastal tuleb meil vastavalt põhikirjale valida uus juhatus, siis on seltsiliste osavõtt EMTSi aastakoosolekust väga soovitav. Juhul kui osalemine osutub võimatuks, oleks hea, kui saaksite delegeerida oma hääle kellelegi, kes koosolekust osa võtab.

Tartu päev 2014

Tänavune EMTSi Tartu päev toimub 12. aprillil Tartu loomemajanduskeskuses (Kalevi 17). Päeva esimese poole ettekanded keskenduvad vanemale muusikaloole – avaettekande Tallinna ja Narva majandusoludest 17.-18. sajandil peab Tartu Ülikooli õppejõud Enn Küng ning sellele järgnevad ettekanded Tallinna ja Narva muusikaelust (Aleksandra Dolgopolova, Heidi Heinmaa, Anu Schaper) – ning teise poole ettekanded mitmesugustele teemadele, mida ühendavaks lüliks on interdistsiplinaarsus rõhuasetusega (muusika)sotsioloogial (Bettina Bartz, Hannaliisa Uusma, Tuulike Kivestu, Eerik Jõks). Osalemine konverentsil on tasuta (v.a lõunasöök), kuid palume sellest ette teatada aadressil anu.veenre@gmail.com hiljemalt 7. aprilliks 2014.

Päevakava: Loe edasi »

Etnomusikoloogia

Etnomusikoloogia klassik Bruno Nettl on määratlenud seda kui „muusika uurimine kultuuris ja kultuurina.” Saksamaal 19. sajandil tekkinud muusikateaduse uurimisobjektiks oli eeskätt õhtumaise kultuuri kontsertmuusika. Muusikateaduse haru, mis tegeles teiste kultuuride ja loodusrahvaste muusikaga nimetati võrdlevaks muusikateaduseks, kuid sellegi vaatlusviisid pärinesid Euroopa muusikalisest mõtlemisest – võrreldi noodistatud viiside heliridu, rütme ja muid puhtmuusikalisi struktuure. Väga tugev oli vaade, et ühehäälne muusika ka teistes kõrgkultuurides (Hiina, India, Araabia), rääkimata loodusrahvaste muusikast, on midagi madalamat võrreldes Euroopas arenenud kontsertmuusikaga, peamiseks mõõdupuuks oligi tonaalse harmoonia keerukus. 1950. aastatel tekkis võrdleva muusikateaduse kõrvale etnomusikoloogia, mis võttis oma lähenemised hoopis etnoloogiast ja antropoloogiast. Hakati huvi tundma muusika mõiste ja rollide üle teiste kultuuride või loodusrahvaste kogukondade elus, üldse igasuguste kontekstide vastu. Helistruktuuride uurimine ei kadunud, küll aga võrdleva muusikateaduse ideed – helisalvestiste levikuga sai järjest selgemaks, et maailma eri nurkadest pärit noodistatud viisijuppe on mõttetu võrrelda.

Etnomusikoloogia vaatleb tavaliselt kultuure väljastpoolt ja võimalikult neutraalselt, vastandina muusikalisele folkloristikale, mille juured on 19. sajandi rahvusromantismis ja millega enamasti liituvad väärtustavad rahvuslikud ideed. Juba 1970. aastatel leiti, et etnomusikoloogia vahendid sobivad jazzi, rocki ning ka igasuguse popmuusika, reklaamide jms. vaatlemiseks, mille puhul helistruktuuride analüüsimine jätaks olulisemad küsimused kõrvale. Viimastel aastakümnetel on etnomusikoloogid huvitunud erinevate subkultuuride muusikast tänapäevases linnastunud ja globaliseeruvas maailmas. Mitmed kriitilised teooriad ja kultuuriloo mõju kiire kasv on inspireerinud ka klassikalist muusikat uurivaid muusikateadlasi kasutama võimalikult etnomusikoloogia-laadset neutraalset lähenemist, huvituma ka meelelahutus- ja tarbemuusikast, esitama rohkem küsimusi muusika tegijate ja kuulajate kohta.

  • Rubriigid

  • Arhiiv

  • Intranet